Sotsiaalse kapitali termin ei ole uus, kuid on levinud tänu Robert D. Putnami kirjutistele. Sotsiaalne aktiivsus on äärmiselt oluline. Avalikud suhted on tihedalt seotud ühiskonnaga, kuid on tihtipeale teooriate väljatöötamisel kõrvale jäetud. Sotsiaalne kapital ei ole käega katsutav ega silmaga nähtav. Ta on lihtsalt olemas. Selleks võivad olla suhted, usaldus ja tehingud ärimeeste vahel, millest võivad areneda võimsad ettevõtted, pikaajalised koostööd ja sõprus. Kui inimesel on tutvusi erinevates valdkondades, saab ta vajaduse korral nendega ühendust võtta ja midagi tähtsat korda saata. Inimene, kellel puuduvad kontaktid ei pruugi nii hästi vajadusel hakkama saada. Näiteks kui keegi soovib alustada oma ettevõttega, aga tal puudub selleks kapital, aga ta teab õigeid inimesi, leiab ta hõlpsasti endale investori.

Alates Alexis de Tocqueville's Democracy in America ilmumisest on Ühendriigid mänginud suurt rolli uuringutes demokraatia ja tsiviilühiskonna vahel. Ameerikas olid juba varajastel aegadel lisaks kommertslikele ja tööstuslikele ka usulised, moraalsed, tõsised ning väga üldised ja limiteeritud kodanikuühendused. Üks Ameerika teadlane leidis hiljuti tõendeid, et sotsiaalsete institutsioonide toimimine on sügavalt seotud normide ja kodaniku osalusega. Kui kodanikud on sotsiaalselt ühildunud toimivad koolid paremini, majandus areneb kiiremini, on vähem kuritegevust ja muidugi on ka paremini toimiv valitsus. Sotsiaalne kapital on seotud võrgustike, normide ja sotsiaalse usaldusega, mis aitavad kaasa koostöö tegemisele ning ühise kasu saamisel. Erinevatel põhjustel on suure sotsiaalse kapitali omanike elu hõlpsam. Mingil põhjusel on ameeriklaste osalus oma kogukonnas vähenenud. Ei käida enam nii palju valimas, ei võeta osa linna ega kooli koosolekutest, ei osaleta poliitilistes vaidlustes- poliitika ja valitsuse vastu tuntakse üha vähem huvi. Imelik on see, et inimeste hariduse tase on ju tõusnud. Peaks justkui vastupidi olema. Võib-olla valitsusega seotud skandaalid on inimestes tekitanud ebameeldivust osalemaks valitsuse tegevuses. Õpetajate-vanemate ühingud olid eriti tähtsad 20-ndal sajandil, sest vanemate osalust õppetöös peeti väga produktiivseks sotsiaalse kapitali vormiks. Viimasel ajal on selles grupis osalemine järjepidevas languses. Naiste kuuluvus kodanikuühendustesse on samuti vähenemas ja ka vabatahtlike arv. Ka ameeriklaste usaldus teiste vastu on kahanemas. Aja jooksul on naiste roll ühiskonnas muutunud, naised ei ole enam lastega kodus, vaid käivad tööl. Sellega saab seletada naiste osaluse vähenemist kodaniku organisatsioonides. Samuti on ameeriklaste seas vähem abielusid, lapsi, palgad on väiksemad, see võib samuti mõjutada kodaniku osalust. Nad peaksid mõtlema sellele, kuidas tõsta inimeste osalust, inimesi liita ja taastada usaldus, sest sotsiaalne kapital on miski, mida ei saa osta, see tuleb välja teenida, mis on raske ja ei juhtu üleöö.