18.03.2010 tegi kaubalennuk
hädamaandumise Ülemiste järvele. Rein Loik Tallinna lennujaamast
ütles Postimees.ee'le, et tegemist oli DHLi kaubalennukiga, mis oli
just saabunud Helsingist ning soovis maanduda (Postimees.ee, 2010).
"Esialgsetel andmetel ei saanud lennuk esimesel katsel Tallinna
lennuväljale maanduda, kuna üks lennuki telik ei tulnud välja.
Teisel ringil tekkinud mootoriprobleemide tõttu tegi lennuk
hädamaandumise Ülemiste järve jääle," kinnitas
majandusministeeriumi pressiesindaja Kalev Vapper ütles ERRi
uudisteportaalile (ERRi uudisteportaal, 2010). Sellest on arusaada,
et Tallinna lennujaam ei salga juhtunud, ollakse avatud ning
suheldakse avalikkusega.
Siseminister Marko Pomerants rääkis
valitsuse pressikonverenstil päästeameti peadirektor Kalev Timbergi
sõnadele tuginedes, et kaubalennuki pardal oli umbes kolm tonni
kaupa ja sama palju kütust (ERRi uudisteportaal, 2010). Uut infot
saades edastati see koheselt, et ei tekiks teadmatust.
Pomerantsi kinnitusel võtsid
päästeametnikud kasutusele meetmed, et kütus ei valguks laiali ega
satuks jääle. Tema sõnul moodustati sündmuskohale kütuse lõpliku
ümberpumpamise organiseerimiseks staap. Pomerantsi kinnitusel ei ole
joogiveele hetkel ohtu. Tallinna kriisireguleerimismeeskonna juhi,
abilinnapea Deniss Boroditši sõnul jälgib AS Tallinna Vesi
olukorda sündmuspaigal. (ERRi uudisteportaal, 2010.) Kõige tähtsam
küsimus inimeste jaoks- kas vesi on puhas, sai ilusti vastuse. Minu
meelest oli see väga õige, sest mitte teadmine tekitab paanikat
ning külvab segadust. Kuna sündmuskohale kogunes palju
pealtvaatajaid, tekkisid ummikud lisaks oli maas ka paks lumi, mis
veelgi raskendas lennuki jäält ära toimetamist.
Tallinna Lennujaama juht
Rein Loik ütles, et lennujaama päästjad olid valmistunud
juhtumiks, kui lennuk peaks Ülemiste järve maanduma, vahendab ERR
Uudised. Ta märkis, et lennujaama päästemeeskond on läbi mänginud
mitmeid võimalikke lennuõnnetuste stsenaariume. "Ka järve
stsenaarium on sellel tasandil läbi mängitud, et meil on olemas
järvest päästmiseks spetsiaalsed kaatrid ja osa meie päästjatest
on saanud spetsiaalse tuukrialase väljaõppe. Meil on olemas
varustus," rääkis Loik. (ohtuleht.ee, 2010.) 19.
märtsi õhtuks oli kaitseväe rasketehnika kaldale tõmmanud
Ülemiste järve jäässe vajunud Poola transpordilennuki AN-26.
Siseminister Marko Pomerants ütles hädamaandunud lennukiga
tegelevate päästjate kiituseks, et tööga on hoolimata
erivahendite puudumisest korralikult hakkama saadud. Päästeameti
endise juhi Mati Raidma kriitikale erivahendite puudumise kohta
vastas Pomerants, et absoluutselt kõigeks ei saa kunagi valmis olla.
„Sellist aega ei hakka kunagi olema, kus riigil on laos seismas
hunnik jämedat trossi, et äkki läheb 40 aasta pärast jälle vaja.
See oleks ebaotstarbekas,” teatas siseminister. (epl.ee, 2010.)
Kriisi vältel uuendati koguaeg infot ning kriisi lõppedes võeti
see kokku, tänati päästjaid ning põhjendati miks erivahendid
puudusid.Minu arust saadi kriisi ohjamisega hästi hakkama. Ei hakatud salgama, et lennuk on järve jääl. Samuti öeldi selgelt välja, et kütuse likvideerimiseks tehakse kõik, mis võimalik. Terve aeg oldi avatud ning lähtuti ka kriisi kommunikatsiooni põhimõtetest. Saadi aru, kellega mis ajal ühendust pidi võtma ning kuidas käituda mingil ajahetkel. Info uuenes pidevalt ning lennuki teisaldamisel järvelt võeti kogu situatsioon kokku ning tänati neid, kes olid abiks. Usun, et see sündmus oli õnnetus ning ei olnud Tallinna lennujaama süü. Kuidas nad olekski saanud ettenäha seda, et telik ei avane. Kommunikatsioon oli usutav ning ei tekkinud kahtlust, et midagi oleks püütud varjata või maha salata. Samuti praegu, paar aastat hiljem oli info kättesaadav interneti vahendusel. Selleks, et natukene illustreerivamaks teksti teha on üks link, kust on võimalik vaadata ka pilte: http://www.epl.ee/news/online/fotod-hadamaandunud-lennuk-vajumas-ulemiste-jarve.d?id=51193551.
Materjalid:
No comments:
Post a Comment