Suhtekorralduse teooriate loengutes sain väga palju huvitavat teada. Lisaks teooriatele oli palju näiteid. Samuti saime kirjutada blogi. Iga postitus peegeldas tunnis kuuldud/õpitut. Võib öelda, et igaüks sai üle korrata ja enda jaoks lahti mõtestada selle, mis loengus räägiti. Minu jaoks oli kõige huvitavam kriisikommunikatsiooni loeng. Kõik see kuidas kriisi saab mingil määral ette ennustada, kuidas kriisi ajal ning pärast toimida. Samuti saime valida ise ühe kriisi, mida n-ö hinnata. Mis juhtus, kuidas toimiti ning mis oli lahenduseks. Tänu blogi kirjutamisele saime lisaks õppejõu poolsetele näidetele ka ise näiteid otsida.

Kõige raskem oli ilmselt viimane loengu teema- Kaose teooria. See teema on ise juba keeruline ja kuidas ta on seotud veel mingil määral kõigi eluvaldkondadega. Ühesõnaga vajab pikemat süüvimist ning aru saamist.

Kindlasti muutus minu arvamus sellest alast. Nii mõnigi kord tuleb esimesena meelde Samantha tegelaskuju Sex and the city´st, kui mõelda suhtekorralajale. Selle kursuse raames sai selgeks, et kõik ei ole nii lihtne ja lilleline kui tundub. Suhtekorraldaja peab olema tipptasemel professionaal, jälgima eetika koodeksit ning usaldama ka oma sisetunnet. Iga kord ei pruugi otsused õigeteks osutuda, kuigi sellel hetkel tundus see õige olevat. Tehtud veast saab õppida ning järgmisel korral püüda efektiivsemalt käituda. Tähtis on omada ka iseenda jaoks eetika norme. Mõnikord võib tulla ette olukordi, kus tuleb teha otsus, kas tegutseda enda eetika või bossi oma järgi. See ei pruugi kerge olla ja võib halvimal juhul tähendada ka töö kaotust. Seda kõike on väga kasulik teada, sest ise tööle asudes on kasulik olla teadlik sellest, mis sind ees võib oodata.

Kui suhtekorraldust võrrelda mõne loomaga, siis selleks loomaks võiks olla kass. Mõned kassid on küllaltki isepäised ja ka suhtekorraldaja peab suutma ise mõelda ja omama kindlat arvamust. Kassidele meeldib mõnusa olemise korral nurruda, samamoodi peavad suhtekorraldajad oskama n-ö publikule näidata, mis on hea ja kasulik. Kassidel on ka imeline komme maanduda alati käppadele. Suhtekorraldaja peakski olema selline inimene, kes suudab halvas olukorras säilitada külma närvi ning olukorra lahendada kõige paremal viisil.

Suhtekorraldajal võib oma töös ette tulla eetikanormidega seonduvaid küsimusi. Mina pooldan pigem utilitaarset kui deontoloogilist eetikat. Alati ei saa põhineda sellele põhimõttele, mis on vale ja mis õige. Mõnikord tuleb teha otsus selle järgi, mis teeks kõige vähem kahju. Muidugi inimestel on moraalne kohustus õigesti käituda, kuid mõnikord oleks vaja ka laveerimisvõimalust, vähemalt minu meelest. Tagasi tulles eetikanormide juurde, mis igapäeva töös võib ette tulla. Võib öelda, et suhtekorralaja on lüli oma tööandja ja n-ö publiku vahel. Ette võib tulla olukordi, kus ülemus ei soovi avaldada infot, mis on äärmiselt oluline tarbija jaoks. Mida sellises olukorras teha? Kas riskida oma töökohaga ning siiski avaldada materjalid või alluda bossile? See oleneb nüüd kindlasti inimese isiksusest ja milline ta iseloomult on. Mõni on kohe selline, kes teeb kõik mida vaja edu saavutamiseks. Ja on ka selliseid isiksusetüüpe, kes lähtuvad oma sisetundest. Minu meelest oma sisetundest lähtumine on kõige õigem. Sellega võivad küll kaasneda mõned ohud, näiteks emotsionaalne seisund, ärritatud olek, väsimus jne, kuid siiski. Võib-olla oma hetke seisundist lähtuvalt tehtud otsus ongi just see õige, mitte külmalt kalkuleeritud. IPRA eetika koodeksist meeldib mulle kõige rohkem see, mis käib avatuse kohta. Alati tuleks välja öelda, mis on eesmärk ning mida esindatakse. Üleüldiselt on koodeks hästi sõnastatud ning kui kõik sellest lähtuksid oleks ilmselt lihtsam oma tööpõllul töötada. Ei peaks kartma tahtlikku mustamist, mõjutamist, omakasu eesmärgil omandatud õelat infot jne. Aga teisestküljest elaksime me siis kõik ühe suure roosa mulli sees ja kui keegi kunagi peaks reeglitele vastu astuma, oleksid kõik nagu peata kanad.

18.03.2010 tegi kaubalennuk hädamaandumise Ülemiste järvele. Rein Loik Tallinna lennujaamast ütles Postimees.ee'le, et tegemist oli DHLi kaubalennukiga, mis oli just saabunud Helsingist ning soovis maanduda (Postimees.ee, 2010). "Esialgsetel andmetel ei saanud lennuk esimesel katsel Tallinna lennuväljale maanduda, kuna üks lennuki telik ei tulnud välja. Teisel ringil tekkinud mootoriprobleemide tõttu tegi lennuk hädamaandumise Ülemiste järve jääle," kinnitas majandusministeeriumi pressiesindaja Kalev Vapper ütles ERRi uudisteportaalile (ERRi uudisteportaal, 2010). Sellest on arusaada, et Tallinna lennujaam ei salga juhtunud, ollakse avatud ning suheldakse avalikkusega.

Siseminister Marko Pomerants rääkis valitsuse pressikonverenstil päästeameti peadirektor Kalev Timbergi sõnadele tuginedes, et kaubalennuki pardal oli umbes kolm tonni kaupa ja sama palju kütust (ERRi uudisteportaal, 2010). Uut infot saades edastati see koheselt, et ei tekiks teadmatust.

Pomerantsi kinnitusel võtsid päästeametnikud kasutusele meetmed, et kütus ei valguks laiali ega satuks jääle. Tema sõnul moodustati sündmuskohale kütuse lõpliku ümberpumpamise organiseerimiseks staap. Pomerantsi kinnitusel ei ole joogiveele hetkel ohtu. Tallinna kriisireguleerimismeeskonna juhi, abilinnapea Deniss Boroditši sõnul jälgib AS Tallinna Vesi olukorda sündmuspaigal. (ERRi uudisteportaal, 2010.) Kõige tähtsam küsimus inimeste jaoks- kas vesi on puhas, sai ilusti vastuse. Minu meelest oli see väga õige, sest mitte teadmine tekitab paanikat ning külvab segadust. Kuna sündmuskohale kogunes palju pealtvaatajaid, tekkisid ummikud lisaks oli maas ka paks lumi, mis veelgi raskendas lennuki jäält ära toimetamist.

Tallinna Lennujaama juht Rein Loik ütles, et lennujaama päästjad olid valmistunud juhtumiks, kui lennuk peaks Ülemiste järve maanduma, vahendab ERR Uudised. Ta märkis, et lennujaama päästemeeskond on läbi mänginud mitmeid võimalikke lennuõnnetuste stsenaariume. "Ka järve stsenaarium on sellel tasandil läbi mängitud, et meil on olemas järvest päästmiseks spetsiaalsed kaatrid ja osa meie päästjatest on saanud spetsiaalse tuukrialase väljaõppe. Meil on olemas varustus," rääkis Loik. (ohtuleht.ee, 2010.) 19. märtsi õhtuks oli kaitseväe rasketehnika kaldale tõmmanud Ülemiste järve jäässe vajunud Poola transpordilennuki AN-26. Siseminister Marko Pomerants ütles hädamaandunud lennukiga tegelevate päästjate kiituseks, et tööga on hoolimata erivahendite puudumisest korralikult hakkama saadud. Päästeameti endise juhi Mati Raidma kriitikale erivahendite puudumise kohta vastas Pomerants, et absoluutselt kõigeks ei saa kunagi valmis olla. „Sellist aega ei hakka kunagi olema, kus riigil on laos seismas hunnik jämedat trossi, et äkki läheb 40 aasta pärast jälle vaja. See oleks ebaotstarbekas,” teatas siseminister. (epl.ee, 2010.) Kriisi vältel uuendati koguaeg infot ning kriisi lõppedes võeti see kokku, tänati päästjaid ning põhjendati miks erivahendid puudusid.
Minu arust saadi kriisi ohjamisega hästi hakkama. Ei hakatud salgama, et lennuk on järve jääl. Samuti öeldi selgelt välja, et kütuse likvideerimiseks tehakse kõik, mis võimalik. Terve aeg oldi avatud ning lähtuti ka kriisi kommunikatsiooni põhimõtetest. Saadi aru, kellega mis ajal ühendust pidi võtma ning kuidas käituda mingil ajahetkel. Info uuenes pidevalt ning lennuki teisaldamisel järvelt võeti kogu situatsioon kokku ning tänati neid, kes olid abiks. Usun, et see sündmus oli õnnetus ning ei olnud Tallinna lennujaama süü. Kuidas nad olekski saanud ettenäha seda, et telik ei avane. Kommunikatsioon oli usutav ning ei tekkinud kahtlust, et midagi oleks püütud varjata või maha salata. Samuti praegu, paar aastat hiljem oli info kättesaadav interneti vahendusel. Selleks, et natukene illustreerivamaks teksti teha on üks link, kust on võimalik vaadata ka pilte: http://www.epl.ee/news/online/fotod-hadamaandunud-lennuk-vajumas-ulemiste-jarve.d?id=51193551.

Materjalid:

http://www.tallinnapostimees.ee/238539/kaubalennuk-hadamaandus-ulemiste-jarvele/

http://uudised.err.ee/index.php?06197628

http://www.epl.ee/news/tallinn/ulemiste-jarvele-maandunud-lennuk-toimetati-eile-kaldale.d?id=51193628

http://www.ohtuleht.ee/371183

Sotsiaalse kapitali termin ei ole uus, kuid on levinud tänu Robert D. Putnami kirjutistele. Sotsiaalne aktiivsus on äärmiselt oluline. Avalikud suhted on tihedalt seotud ühiskonnaga, kuid on tihtipeale teooriate väljatöötamisel kõrvale jäetud. Sotsiaalne kapital ei ole käega katsutav ega silmaga nähtav. Ta on lihtsalt olemas. Selleks võivad olla suhted, usaldus ja tehingud ärimeeste vahel, millest võivad areneda võimsad ettevõtted, pikaajalised koostööd ja sõprus. Kui inimesel on tutvusi erinevates valdkondades, saab ta vajaduse korral nendega ühendust võtta ja midagi tähtsat korda saata. Inimene, kellel puuduvad kontaktid ei pruugi nii hästi vajadusel hakkama saada. Näiteks kui keegi soovib alustada oma ettevõttega, aga tal puudub selleks kapital, aga ta teab õigeid inimesi, leiab ta hõlpsasti endale investori.

Alates Alexis de Tocqueville's Democracy in America ilmumisest on Ühendriigid mänginud suurt rolli uuringutes demokraatia ja tsiviilühiskonna vahel. Ameerikas olid juba varajastel aegadel lisaks kommertslikele ja tööstuslikele ka usulised, moraalsed, tõsised ning väga üldised ja limiteeritud kodanikuühendused. Üks Ameerika teadlane leidis hiljuti tõendeid, et sotsiaalsete institutsioonide toimimine on sügavalt seotud normide ja kodaniku osalusega. Kui kodanikud on sotsiaalselt ühildunud toimivad koolid paremini, majandus areneb kiiremini, on vähem kuritegevust ja muidugi on ka paremini toimiv valitsus. Sotsiaalne kapital on seotud võrgustike, normide ja sotsiaalse usaldusega, mis aitavad kaasa koostöö tegemisele ning ühise kasu saamisel. Erinevatel põhjustel on suure sotsiaalse kapitali omanike elu hõlpsam. Mingil põhjusel on ameeriklaste osalus oma kogukonnas vähenenud. Ei käida enam nii palju valimas, ei võeta osa linna ega kooli koosolekutest, ei osaleta poliitilistes vaidlustes- poliitika ja valitsuse vastu tuntakse üha vähem huvi. Imelik on see, et inimeste hariduse tase on ju tõusnud. Peaks justkui vastupidi olema. Võib-olla valitsusega seotud skandaalid on inimestes tekitanud ebameeldivust osalemaks valitsuse tegevuses. Õpetajate-vanemate ühingud olid eriti tähtsad 20-ndal sajandil, sest vanemate osalust õppetöös peeti väga produktiivseks sotsiaalse kapitali vormiks. Viimasel ajal on selles grupis osalemine järjepidevas languses. Naiste kuuluvus kodanikuühendustesse on samuti vähenemas ja ka vabatahtlike arv. Ka ameeriklaste usaldus teiste vastu on kahanemas. Aja jooksul on naiste roll ühiskonnas muutunud, naised ei ole enam lastega kodus, vaid käivad tööl. Sellega saab seletada naiste osaluse vähenemist kodaniku organisatsioonides. Samuti on ameeriklaste seas vähem abielusid, lapsi, palgad on väiksemad, see võib samuti mõjutada kodaniku osalust. Nad peaksid mõtlema sellele, kuidas tõsta inimeste osalust, inimesi liita ja taastada usaldus, sest sotsiaalne kapital on miski, mida ei saa osta, see tuleb välja teenida, mis on raske ja ei juhtu üleöö.

Ettevõtjad, kes on vastutavad organisatsiooni toimimise eest peavad arvestama sellega, et organisatsioon ei toimi ilma tagasisidet andmata. Tuleb mõelda suurelt ning paika panna sihid, kuhu on soov jõuda. Selleni jõudmiseks tuleb võib-olla ühendada mitu ettevõtet, kas siis ostmise või liitmise läbi.

Selleks, et organisatsioon toimiks on vaja mõelda n-ö väljaspool kasti. Sellest ainult ei piisa, kui organisatsioon seesmiselt töötab. Lisaks töötajatele on tähtsad kliendid, investorid, ajakirjanikud, reporterid, toode ise jne. Mõelda, et meedia ei kajasta firmade tagasilööke/edulugusid on vale. Kindlasti eriti suurfirmade puhul tuleks hoida häid suhteid pressiga. Vajadusel anda intervjuusid ning kirjutada pressiteateid. Väikseimgi möödapanek võib ettevõtte reputatsiooni maatasa teha. Maine halvenemisega kaasneb investorite mure oma investeeringu pärast ning võib juhtuda, et firma jääb rahalisest toetusest ilma. Niimodi võibki alata ettevõtte lagunemine. Samuti ei tohi unustada töötajaid. Nemad on inimesed, kes on firmale kõige lähemal, näevad-kuulevad õnnestumisi/ebaõnnestumisi esimestena. Koju minnes võivad nad arutada probleeme kodustega, kes kasvõi kogemata võivad neist rääkida oma sõpradele ja tuttavatele, kes omakorda võivad seda levitama hakata. Seega tuleb hoolitseda, et töötajad oleksid rahulolevad, töötingimused head ning probleemide korral võimalus piisavalt infot saada, kuidas edasi toimida. Ära ei tohi unustada ka toodet, mida firma müüb, promob või valmistab. Halva kvaliteedi puhul pettuvad kliendid, kes ei pruugi enam selle ettevõtte poole pöörduda. See võib ka kaasa tuua maine languse. Kõik on omavahel seoses, ei tohi ära unustada ühtki pusletükki.

Mina otsustasin uurida, kuidas Elion oma facebooki lehte haldab ja korraldab. Elioni valisin sellepärast, et see on tuntud firma ning igaüks midagi ikka on kuulnud neist. Esimese asjana jäi silma see, et nende facebooki lehe kaanepildiks on nende töötajad ja tore loosung: “Küsi julgelt, räägi meiega!”. Edasi vaatasin postitusi ja kommentaare. Tore oli see, et postitati uudiseid ja pakkumisi nende toodete kohta. Samuti on nende lehele postitatud ka tööpakkumine, miks mitte, kui oled nende lehe fänn, tuleb sulle facebooki pealehele kohe postitus nende tööpakkumisega, kui oled huvitatud saad juba täpsemalt edasi uurida selle kohta. Elionil oli välja kuulutatud ostuöö, kuid sellega ilmnesid mõningad tehnilised probleemid. Elion aga hakkas sellega koheselt tegelema ning postitas hiljem ka kommentaariumisse uut infot, et tegelevad ikka probleemiga ja vabandavad. Väga positiivne näide nende tegevusest on see, et SOS Lasteküla lastele kingiti nende poe valikus olevad arvutimängud, nende šokolaadi ja helkurid. Umbes paar nädalat tagasi tuli kella keerata, Elioni facebooki lehe haldajad olid oma lehel inimestele vahvalt meelde tuletanud, et kella tuleb keerata. Nende facebooki leht on väga aktiivne, palju postitusi uute toodete ja Elioni tegemiste kohta. Elioni seinale jäetud küsimustele vastab nende meeskond, mitte küll igale kommentaarile, kuid see on ju praktiliselt võimatu ka.Veel saab oma loosiõnne proovile panna nende poolt esitatud küsimusele vastatases ja seda infot oma sõpradega jagades, ühesõnaga Elioni facebooki lehe haldamisega tegeletakse pidevalt.

Omapoolseid soovitusi on päris raske välja käia, kuna enam-vähem kõigega on nende lehel juba tegeletud. Võib-olla korraldada mõni küsitlus, kuidas inimesed teenustega või mõne kindla uue tootega rahul on, hiljem võiks keegi küsitlusele vastanutest võita mõne auhinna. Proovile võiks ennast saada panna ka sellega, kui Elion valiks välja kõige aktiivsema postitaja nende lehel.

Mida tähendab kriis? Kriisi võib vaadelda erinevalt, see võib olla prognoositud, kuid ka ootamatu. Ootamatu kriisi näiteks võib tuua teadmata põhjustel alla kukkunud lennuki. Sellist asja ei saa ette ennustada, kui lendu alustades on kõik tehniliselt korras olnud. Mõneti prognoositavad on aga loodusnähtused, näiteks kui on pikalt vihma sadanud, veetase on kerkinud, siis on oodata üleujutusi. Seega jõuame punkti, kus on vaja nende olukordadega tegeleda ja neile lahendus leida. Sellisestes olukordades kasutatakse kriisikommunikatsiooni. Kriisikommunikatsioon hõlmab ka riski- ja sisekommunikatsiooni ning infovahetust olukorrale reageerivate ametkondade, ettevõtete, vabaühenduste ja meediaorganisatsioonide vahel (Valitsuskommunikatsiooni käsiraamat, 2011). Lisaks vajalike organite/inimeste teavitamise on vaja planeerida edasiseid käike, info liikuvus/kättesaadavus tagada ning antud olukord neutraliseerida.
Peale olukorda, kus tuli tegeleda kriisiga on inimesed, kes olid sellega seotud kogemuse võrra rikkamad. Järgmisel korral oskavad nad kriisi ehk isegi vältida. Sellest väljendubki, et iga situatsioon, mis meil elus ette tuleb õpetab meile midagi ja me oleme järgmisel korral teadlikumad, mis aitab meil kiiremini ja paremini reageerida.

ülikool ja minu mõtted sellest

Tere, tere. See on siis minu esimene blogi. Natukene endast ka, olen Kerttu ja õpin suhtekorraldust esimesel kursusel. Miks üldse ülikooli tulla? Kindlasti on selleks täpselt nii palju põhjuseid, kui palju on maailmas inimesi. Minu jaoks oli põhjuseks arenemine, uued kogemused/tutvused ning teadmiste omandamise eest saadav paber tuleb ka kindlasti kasuks erialasele tööle saamisel. Kuigi tänapäeval on kõrgharidus juba väga suurel osal inimestest ja see ei kindlusta töökohta. Seega tuleb kindlasti olla ise ka tubli ja kraps. Õnneks on tänapäeval väga palju võimalusi ennast tõestada, proovile panna. Koolides on selleks õpilasomavalitsused, kuhu saab kandideerida ning koolielu korraldamisele kaasa aidata. Ülikoolis aga on väga kift võimalus minna vahetusõpilaseks teise riiki. Kindlasti selline kogemus rikastab, avardab maailmapilti ning aitab iseennast paremini tundma õppida. Need kaks näidet plus kõrghariduspaber on tööandja silmis juba päris suureks eeliseks nende ees, kellel taolised kogmused puuduvad. Selliste mõtetega praegu lõpetan, järgmiste postitusteni.