Sotsiaalse
kapitali termin ei ole uus, kuid on levinud tänu Robert D. Putnami
kirjutistele. Sotsiaalne aktiivsus on äärmiselt oluline. Avalikud
suhted on tihedalt seotud ühiskonnaga, kuid on tihtipeale teooriate
väljatöötamisel kõrvale jäetud. Sotsiaalne kapital ei ole käega
katsutav ega silmaga nähtav. Ta on lihtsalt olemas. Selleks võivad
olla suhted, usaldus ja tehingud ärimeeste vahel, millest võivad
areneda võimsad ettevõtted, pikaajalised koostööd ja sõprus. Kui
inimesel on tutvusi erinevates valdkondades, saab ta vajaduse korral
nendega ühendust võtta ja midagi tähtsat korda saata. Inimene,
kellel puuduvad kontaktid ei pruugi nii hästi vajadusel hakkama
saada. Näiteks kui keegi soovib alustada oma ettevõttega, aga tal
puudub selleks kapital, aga ta teab õigeid inimesi, leiab ta
hõlpsasti endale investori.
Alates
Alexis
de Tocqueville's Democracy
in America ilmumisest
on Ühendriigid mänginud suurt rolli uuringutes demokraatia ja
tsiviilühiskonna vahel. Ameerikas olid juba varajastel aegadel
lisaks kommertslikele ja tööstuslikele ka usulised, moraalsed,
tõsised ning väga üldised ja limiteeritud kodanikuühendused. Üks
Ameerika teadlane leidis hiljuti tõendeid, et sotsiaalsete
institutsioonide toimimine on sügavalt seotud normide ja kodaniku
osalusega. Kui kodanikud on sotsiaalselt ühildunud toimivad koolid
paremini, majandus areneb kiiremini, on vähem kuritegevust ja
muidugi on ka paremini toimiv valitsus. Sotsiaalne kapital on seotud
võrgustike, normide ja sotsiaalse usaldusega, mis aitavad kaasa
koostöö tegemisele ning ühise kasu saamisel. Erinevatel põhjustel
on suure sotsiaalse kapitali omanike elu hõlpsam. Mingil põhjusel
on ameeriklaste osalus oma kogukonnas vähenenud. Ei käida enam nii
palju valimas, ei võeta osa linna ega kooli koosolekutest, ei
osaleta poliitilistes vaidlustes- poliitika ja valitsuse vastu
tuntakse üha vähem huvi. Imelik on see, et inimeste hariduse tase
on ju tõusnud. Peaks justkui vastupidi olema. Võib-olla valitsusega
seotud skandaalid on inimestes tekitanud ebameeldivust osalemaks
valitsuse tegevuses. Õpetajate-vanemate ühingud olid eriti tähtsad
20-ndal sajandil, sest vanemate osalust õppetöös peeti väga
produktiivseks sotsiaalse kapitali vormiks. Viimasel ajal on selles
grupis osalemine järjepidevas languses. Naiste kuuluvus
kodanikuühendustesse on samuti vähenemas ja ka vabatahtlike arv. Ka
ameeriklaste usaldus teiste vastu on kahanemas. Aja jooksul on naiste
roll ühiskonnas muutunud, naised ei ole enam lastega kodus, vaid
käivad tööl. Sellega saab seletada naiste osaluse vähenemist
kodaniku organisatsioonides. Samuti on ameeriklaste seas vähem
abielusid, lapsi, palgad on väiksemad, see võib samuti mõjutada
kodaniku osalust. Nad peaksid mõtlema sellele, kuidas tõsta
inimeste osalust, inimesi liita ja taastada usaldus, sest sotsiaalne
kapital on miski, mida ei saa osta, see tuleb välja teenida, mis on
raske ja ei juhtu üleöö.