Suhtekorralduse teooriate loengutes sain väga palju huvitavat teada. Lisaks teooriatele oli palju näiteid. Samuti saime kirjutada blogi. Iga postitus peegeldas tunnis kuuldud/õpitut. Võib öelda, et igaüks sai üle korrata ja enda jaoks lahti mõtestada selle, mis loengus räägiti. Minu jaoks oli kõige huvitavam kriisikommunikatsiooni loeng. Kõik see kuidas kriisi saab mingil määral ette ennustada, kuidas kriisi ajal ning pärast toimida. Samuti saime valida ise ühe kriisi, mida n-ö hinnata. Mis juhtus, kuidas toimiti ning mis oli lahenduseks. Tänu blogi kirjutamisele saime lisaks õppejõu poolsetele näidetele ka ise näiteid otsida.

Kõige raskem oli ilmselt viimane loengu teema- Kaose teooria. See teema on ise juba keeruline ja kuidas ta on seotud veel mingil määral kõigi eluvaldkondadega. Ühesõnaga vajab pikemat süüvimist ning aru saamist.

Kindlasti muutus minu arvamus sellest alast. Nii mõnigi kord tuleb esimesena meelde Samantha tegelaskuju Sex and the city´st, kui mõelda suhtekorralajale. Selle kursuse raames sai selgeks, et kõik ei ole nii lihtne ja lilleline kui tundub. Suhtekorraldaja peab olema tipptasemel professionaal, jälgima eetika koodeksit ning usaldama ka oma sisetunnet. Iga kord ei pruugi otsused õigeteks osutuda, kuigi sellel hetkel tundus see õige olevat. Tehtud veast saab õppida ning järgmisel korral püüda efektiivsemalt käituda. Tähtis on omada ka iseenda jaoks eetika norme. Mõnikord võib tulla ette olukordi, kus tuleb teha otsus, kas tegutseda enda eetika või bossi oma järgi. See ei pruugi kerge olla ja võib halvimal juhul tähendada ka töö kaotust. Seda kõike on väga kasulik teada, sest ise tööle asudes on kasulik olla teadlik sellest, mis sind ees võib oodata.

Kui suhtekorraldust võrrelda mõne loomaga, siis selleks loomaks võiks olla kass. Mõned kassid on küllaltki isepäised ja ka suhtekorraldaja peab suutma ise mõelda ja omama kindlat arvamust. Kassidele meeldib mõnusa olemise korral nurruda, samamoodi peavad suhtekorraldajad oskama n-ö publikule näidata, mis on hea ja kasulik. Kassidel on ka imeline komme maanduda alati käppadele. Suhtekorraldaja peakski olema selline inimene, kes suudab halvas olukorras säilitada külma närvi ning olukorra lahendada kõige paremal viisil.

Suhtekorraldajal võib oma töös ette tulla eetikanormidega seonduvaid küsimusi. Mina pooldan pigem utilitaarset kui deontoloogilist eetikat. Alati ei saa põhineda sellele põhimõttele, mis on vale ja mis õige. Mõnikord tuleb teha otsus selle järgi, mis teeks kõige vähem kahju. Muidugi inimestel on moraalne kohustus õigesti käituda, kuid mõnikord oleks vaja ka laveerimisvõimalust, vähemalt minu meelest. Tagasi tulles eetikanormide juurde, mis igapäeva töös võib ette tulla. Võib öelda, et suhtekorralaja on lüli oma tööandja ja n-ö publiku vahel. Ette võib tulla olukordi, kus ülemus ei soovi avaldada infot, mis on äärmiselt oluline tarbija jaoks. Mida sellises olukorras teha? Kas riskida oma töökohaga ning siiski avaldada materjalid või alluda bossile? See oleneb nüüd kindlasti inimese isiksusest ja milline ta iseloomult on. Mõni on kohe selline, kes teeb kõik mida vaja edu saavutamiseks. Ja on ka selliseid isiksusetüüpe, kes lähtuvad oma sisetundest. Minu meelest oma sisetundest lähtumine on kõige õigem. Sellega võivad küll kaasneda mõned ohud, näiteks emotsionaalne seisund, ärritatud olek, väsimus jne, kuid siiski. Võib-olla oma hetke seisundist lähtuvalt tehtud otsus ongi just see õige, mitte külmalt kalkuleeritud. IPRA eetika koodeksist meeldib mulle kõige rohkem see, mis käib avatuse kohta. Alati tuleks välja öelda, mis on eesmärk ning mida esindatakse. Üleüldiselt on koodeks hästi sõnastatud ning kui kõik sellest lähtuksid oleks ilmselt lihtsam oma tööpõllul töötada. Ei peaks kartma tahtlikku mustamist, mõjutamist, omakasu eesmärgil omandatud õelat infot jne. Aga teisestküljest elaksime me siis kõik ühe suure roosa mulli sees ja kui keegi kunagi peaks reeglitele vastu astuma, oleksid kõik nagu peata kanad.

18.03.2010 tegi kaubalennuk hädamaandumise Ülemiste järvele. Rein Loik Tallinna lennujaamast ütles Postimees.ee'le, et tegemist oli DHLi kaubalennukiga, mis oli just saabunud Helsingist ning soovis maanduda (Postimees.ee, 2010). "Esialgsetel andmetel ei saanud lennuk esimesel katsel Tallinna lennuväljale maanduda, kuna üks lennuki telik ei tulnud välja. Teisel ringil tekkinud mootoriprobleemide tõttu tegi lennuk hädamaandumise Ülemiste järve jääle," kinnitas majandusministeeriumi pressiesindaja Kalev Vapper ütles ERRi uudisteportaalile (ERRi uudisteportaal, 2010). Sellest on arusaada, et Tallinna lennujaam ei salga juhtunud, ollakse avatud ning suheldakse avalikkusega.

Siseminister Marko Pomerants rääkis valitsuse pressikonverenstil päästeameti peadirektor Kalev Timbergi sõnadele tuginedes, et kaubalennuki pardal oli umbes kolm tonni kaupa ja sama palju kütust (ERRi uudisteportaal, 2010). Uut infot saades edastati see koheselt, et ei tekiks teadmatust.

Pomerantsi kinnitusel võtsid päästeametnikud kasutusele meetmed, et kütus ei valguks laiali ega satuks jääle. Tema sõnul moodustati sündmuskohale kütuse lõpliku ümberpumpamise organiseerimiseks staap. Pomerantsi kinnitusel ei ole joogiveele hetkel ohtu. Tallinna kriisireguleerimismeeskonna juhi, abilinnapea Deniss Boroditši sõnul jälgib AS Tallinna Vesi olukorda sündmuspaigal. (ERRi uudisteportaal, 2010.) Kõige tähtsam küsimus inimeste jaoks- kas vesi on puhas, sai ilusti vastuse. Minu meelest oli see väga õige, sest mitte teadmine tekitab paanikat ning külvab segadust. Kuna sündmuskohale kogunes palju pealtvaatajaid, tekkisid ummikud lisaks oli maas ka paks lumi, mis veelgi raskendas lennuki jäält ära toimetamist.

Tallinna Lennujaama juht Rein Loik ütles, et lennujaama päästjad olid valmistunud juhtumiks, kui lennuk peaks Ülemiste järve maanduma, vahendab ERR Uudised. Ta märkis, et lennujaama päästemeeskond on läbi mänginud mitmeid võimalikke lennuõnnetuste stsenaariume. "Ka järve stsenaarium on sellel tasandil läbi mängitud, et meil on olemas järvest päästmiseks spetsiaalsed kaatrid ja osa meie päästjatest on saanud spetsiaalse tuukrialase väljaõppe. Meil on olemas varustus," rääkis Loik. (ohtuleht.ee, 2010.) 19. märtsi õhtuks oli kaitseväe rasketehnika kaldale tõmmanud Ülemiste järve jäässe vajunud Poola transpordilennuki AN-26. Siseminister Marko Pomerants ütles hädamaandunud lennukiga tegelevate päästjate kiituseks, et tööga on hoolimata erivahendite puudumisest korralikult hakkama saadud. Päästeameti endise juhi Mati Raidma kriitikale erivahendite puudumise kohta vastas Pomerants, et absoluutselt kõigeks ei saa kunagi valmis olla. „Sellist aega ei hakka kunagi olema, kus riigil on laos seismas hunnik jämedat trossi, et äkki läheb 40 aasta pärast jälle vaja. See oleks ebaotstarbekas,” teatas siseminister. (epl.ee, 2010.) Kriisi vältel uuendati koguaeg infot ning kriisi lõppedes võeti see kokku, tänati päästjaid ning põhjendati miks erivahendid puudusid.
Minu arust saadi kriisi ohjamisega hästi hakkama. Ei hakatud salgama, et lennuk on järve jääl. Samuti öeldi selgelt välja, et kütuse likvideerimiseks tehakse kõik, mis võimalik. Terve aeg oldi avatud ning lähtuti ka kriisi kommunikatsiooni põhimõtetest. Saadi aru, kellega mis ajal ühendust pidi võtma ning kuidas käituda mingil ajahetkel. Info uuenes pidevalt ning lennuki teisaldamisel järvelt võeti kogu situatsioon kokku ning tänati neid, kes olid abiks. Usun, et see sündmus oli õnnetus ning ei olnud Tallinna lennujaama süü. Kuidas nad olekski saanud ettenäha seda, et telik ei avane. Kommunikatsioon oli usutav ning ei tekkinud kahtlust, et midagi oleks püütud varjata või maha salata. Samuti praegu, paar aastat hiljem oli info kättesaadav interneti vahendusel. Selleks, et natukene illustreerivamaks teksti teha on üks link, kust on võimalik vaadata ka pilte: http://www.epl.ee/news/online/fotod-hadamaandunud-lennuk-vajumas-ulemiste-jarve.d?id=51193551.

Materjalid:

http://www.tallinnapostimees.ee/238539/kaubalennuk-hadamaandus-ulemiste-jarvele/

http://uudised.err.ee/index.php?06197628

http://www.epl.ee/news/tallinn/ulemiste-jarvele-maandunud-lennuk-toimetati-eile-kaldale.d?id=51193628

http://www.ohtuleht.ee/371183